Amazoni, Google'i ja Google'i pilvelahenduste kasutamine Microsoft ja teiste USA ettevõtete vahel on olnud eriti tugev, kuna Schrems II otsus Euroopa Kohus. Andmekaitsjad kritiseerivad eelkõige asjaolu, et USA ametiasutustel on juurdepääs Andmed välismaa klientide kohta ilma nende teadmata. See ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR) ja oli üks põhjusi, miks loodi Euroopa pilvepõhine algatus Gaia-X.
(PLEASE INSERT INTERNAL LINK TO "Suur huvi Euroopa pilvealgatuse Gaia-X vastu").
Nüüd on Microsoft teatanud oma Blogipostitus tutvustas nn programmi "Andmete kaitsmine". See peaks tulevikus teavitama Euroopa Liidu kliente, kui USA ametiasutused soovivad juurdepääsu nende andmetele. Esimeses etapis vaidlustab Microsoft ettevõtte teabe kohaselt andmetele juurdepääsu. Kui see ei õnnestu ja ametiasutused pääsevad andmetele ligi, saavad kliendid rahalist hüvitist.
Teie andmete kaitsmisest välja jäetud erakliendid
Microsofti sõnul lisatakse GDPR-i mööndused kohe ka Pilv-Programm on lisatud ka ametiasutuste ja ettevõtete lepingutesse. Eraisikud, kes kasutavad sageli Microsoft OneDrive'i kui Pilv on teie andmete kaitsmisest välja jäetud.
"Oleme kindlad, et täna teatatud sammud lähevad kaugemale õiguslikest nõuetest ja Euroopa Andmekaitsenõukogu soovitustest."
Microsoft
Vajalik õiguslik alus hüvitise maksmiseks
Lisaks USA ametiasutuste andmetele juurdepääsule on "Teie andmete kaitsmine" mõeldud ka teiste riikide valitsusasutuste taotluste jaoks. Kontserni sõnul makstakse kahju hüvitist siiski ainult siis, kui õiguslik alus, näiteks GDPR, keelab andmete avaldamise kliendi asukohas. Microsoft märgib, et "see kohustus läheb kaugemale ka Euroopa Andmekaitsenõukogu soovitustest".
Ühes Arvamus leheküljel "Defending Your Data" kirjutab Baden-Württembergi andmekaitseinspektor, et Microsofti järeleandmised näitavad GDPRi esimesi õnnestumisi. Ameti sõnul "on hea ja vajalik, et ettevõte järgib Euroopa andmekaitse nõudeid ja muudab vastavalt oma lepingutingimusi".
See ei lahenda siiski täielikult andmekaitseprobleemi, mis tuleneb sellest, et "täiendus tavapärastele lepinguklauslitele ei vii selleni, et USA salateenistuste juurdepääs andmetele, mille vastu Euroopa Kohus on protestinud kui ebaproportsionaalset, oleks takistatud. Põhimõtteliselt peetakse Microsofti sammu aga signaaliks teistele ettevõtetele, et nad samuti parandaksid oma andmekaitset.
