Tume veebi kõrge anonüümsuse tase, mis on kättesaadav tavapäraste serverite ja pilvehosting töötab, kuid ainult läbi Eesmärk on võimalik saavutada, kaitseb inimesi diktatuurides tagakiusamise ja tsensuuri eest. Samal ajal kasutavad pimedat veebi aga ka kurjategijad, näiteks narkootikumide ja relvadega kauplemiseks ning lapsporno vahetamiseks.
Virginia Techi uuring, mis on avaldatud ajakirjas PNAS on nüüd uurinud, milline on tumeda veebi kasutusviis.
Tor-võrgu valvurisõlmede käitamine
Liikluse analüüsimiseks opereerisid teadlased detsembrist 2018 kuni augustini 2019 ühe protsendi Tor-võrgu valvekohti (sisenemissõlmede). See võimaldas neil registreerida, kas võrku kasutati ainult anonüümseks internetikasutuseks või kas selle kaudu kasutati ka sibula/varjatud teenuseid (varjatud lehekülgi).
Tänu Onioni võrgu anonüümsusele ei suutnud teadlased jälgida, millist sisu otsisid Tori kasutajad tumedas veebis ja interneti "tavalises" osas. Samuti IP-aadressid kasutajate andmed salvestati ainult osaliselt, et oleks võimalik kindlaks teha, millisest riigist vastav taotlus tuli.
Tume veebi sisu kasutatakse vaevalt
Ekstrapoleeritult näitavad uuringu andmed, et umbes kaks kuni 2,5 miljonit inimest kasutab Tor-võrku iga päev. Suur osa neist kasutab Tor'i ainult tavalisele internetile anonüümseks juurdepääsuks, kuid ei kasuta tumedat veebi.
Seega lükkab uuring ümber levinud oletuse, et Tor-võrku kasutavad peamiselt kurjategijad.
Tori kasutamine sõltub valitsemisvormist
Analüüs näitab ka seda, et Tori kasutusviis erineb liikmesriigiti märkimisväärselt. Poliitiliselt mittevabades riikides elavad inimesed kasutavad anonüümseks juurdepääsuks tavalisele internetile pigem Tor'i. Alžeerias, Venemaal, Hiinas ja teistes riikliku tsensuuriga riikides on tumedale võrgule juurdepääsu osakaal vaid 4,8 protsenti. Seevastu liberaalsete süsteemide ja sõnavabadusega riikides on 7,8 protsenti kõigist Tori kasutuskordadest seotud tumeda veebi sisuga.
Uuring tõestab pimeda veebi eetilis-õiguslikku dilemmat
Teadlased väidavad, et uuring kinnitab pimeda veebi eetilis-õiguslikke dilemmasid. Seetõttu tuleb ühiskonnas arutada, kas ja millises ulatuses kaaluvad kuritegeliku kasutamise puudused üles anonüümse Interneti kasutamise eelised. See on eriti problemaatiline, sest kulude ja tulude arvutamisel tuleb arvesse võtta ka teisi riike, mille poliitilised tingimused on oluliselt erinevad.
Mõned riigid, sealhulgas Saksamaa, kavandavad nüüd eriseadusi, et reageerida pimeda veebi kuritegelikule kasutamisele, eriti juhul, kui tegemist on Võitlus kuritegelike turgude vastu peaks aitama. Saksamaa ei taha siiski keelata juurdepääsu Tor-võrgule täielikult.