Skip to content 
Ettevõtted, Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid ja kodanikud on kohustatud Andmed saavad omavahel hõlpsamini andmeid vahetada. Uue kavandatud andmestrateegia raames on Euroopa Komisjon nüüd välja töötanud uue Määrus mis määratleb õigusliku raamistiku, milles saab kasutada pidevalt kasvavate andmemahtude potentsiaali. Eesmärk on võimaldada "usaldusel põhinevat andmealtruismi".
Komisjoni asepresidendi Margarete Vestageri sõnul öeldakse selles selgesõnaliselt, et uus andmestrateegia ei sunni kedagi andmeid jagama, vaid võimaldab lihtsalt andmete jagamist usaldusväärsel ja turvalisel viisil.
Neutraalsed andmevahendajad
Konkreetselt peavad andmevahetust teostama nn neutraalsed andmevahendajad. Need on organisatsioonid, kellel ei ole lubatud kasutada neile usaldatud andmeid oma toodete jaoks või müüa neid edasi kolmandatele isikutele. Pikemas perspektiivis on kavas luua ühtne Euroopa andmeturg, mis toimib andmevahetuse infrastruktuurina. Euroopa pilvepõhine algatus Gaia-X võiks kasutada. Esialgu on kavas luua individuaalsed andmeruumid selliste sektorite jaoks nagu energeetika, tootmine ja roheline tehing, kus andmeid saab koondada ja kasutada mitu osapoolt.
Andmestrateegia näeb ka ette, et avaliku sektori andmeid saab hõlpsamini kasutada teisestel eesmärkidel. ELi komisjon toob näiteks meditsiiniliste andmete kasutamise teaduses.
Isikuandmete kaitse
ELi komisjoni sõnul näeb andmestrateegia ette alternatiivse tehnoloogiaplatvormi, mis konkureerib hüperskalaatoritega. Microsoft, Google ja Amazon seisab. Andmete jagamise eesmärk on muu hulgas paremini hallata energiatarbimist, võimaldada kogutud patsiendiandmete põhjal personaliseeritud meditsiini ja muuta avalikud teenused digitaalselt kättesaadavaks.
Neutraalsete andmevahendajate kasutamine ja isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) järgimine on mõeldud selleks, et tagada kodanike ja ettevõtete isikuandmete kaitse. Määruse eelnõus on seega ette nähtud andmete uurimine, kasutades randomiseerimist, anonüümseks muutmist või pseudonüümseks muutmist.
Edasised läbirääkimisvoorud peavad nüüd kindlaks tegema, kas need nõuded on isikuandmete kaitsmiseks piisavad. Praegu võivad liikmesriigid ja Euroopa Parlament teha ettepanekuid muudatuste tegemiseks ja kritiseerida andmestrateegiat.
