E-posti turundusega otse postkasti - või mitte?
See, kas e-turunduskampaania on edukas, ei sõltu ainult selle sisust ja sellest, mida selles pakutakse. Kui aga post ei jõua adressaadini, ei ole kõige ilusamast sisust midagi kasu. Lõppude lõpuks saab vastuvõtja kliendiks ainult siis, kui ta saab pakkumise üldse vastu võtta. Kuid siinkohal tulebki mängu rämpsposti kaitse: Ainult osa saadetud e-kirjadest jõuab tegelikult vastuvõtja postkasti.
Kuidas test toimib?
Kui postiteenuse pakkuja või e-posti turundaja saadab postituse teele, ei jõua see otse vastuvõtjani, vaid peab esmalt läbima mitu etappi. Alles siis, kui saadetis on kõik kontrollid edukalt läbinud, jõuab see saaja postkasti. Iga teenusepakkuja, näiteks gmx, gmail või web.com vastavalt oma kriteeriumidele, nii et täpne protsess on iga kord veidi erinev. Põhimõtteliselt kontrollitakse iga saadetist nii serveri kui ka kliendi poolel. Kasutatakse järgmisi kontrollimeetodeid:
saatja autentimine ja valge nimekiri
Esimeses etapis autenditakse saatja erinevate süsteemide abil, näiteks Sender ID, Domain Keys Identified Mail (DKIM) või Sender Policy Framework (SPF), millega saatja on autenditud. Domeen tagasilöögiaadressi analüüsitakse samamoodi nagu (saatva) postiserveri puhul. Pärast tuvastamist kontrollib süsteem, kas saatja on usaldusväärses valges nimekirjas ja saab seega eeliskohtlemist. E-posti pakkujad kasutavad selleks sageli avalikke valged nimekirju, nagu Certified Senders Alliance (CSA), TrustedDialog ja Return Path. Kui saatja soovib, et teda lisataks avalikku valgelistasse, peab ta avalikustama oma autentsuse ja näited parimatest tavadest. Siiski on teenusepakkujaid, kes ei tööta valgelistidega, näiteks Yahoo, AOL või Hotmail. Nende teenusepakkujate puhul võib saaja ise rämpsposti nupule klõpsata. See teave jõuab saatjani otse tagasisideahela kaudu ja tagab, et saaja ei saa enam soovimatuid kirju.
Must nimekiri
Mustad nimekirjad, mida saab kasutada nii serveris kui ka kliendi poolel, on mõeldud soovimatute kirjade filtreerimiseks. Selline must nimekiri sisaldab ebausaldusväärseks klassifitseeritud serverite aadresse. Kui sellisest serverist tuleb post, sorteeritakse see välja ja lükatakse tagasi. Lisaks avalikele mustadele nimekirjadele haldavad peaaegu kõik postiteenuse pakkujad oma musti nimekirju. Kui teie enda domeen või IP on sellises mustas nimekirjas, peaksite kiiresti tegutsema. Enamikul juhtudel saab kande eemaldada põhjendusega või tasu maksmisega.
Hea maine
Kas post on kohale toimetatud või Spam tuvastatud sõltub saatja mainest. See määratakse kindlaks "saatja skoori" abil, mis on suhtluse kvaliteedi näitaja ja hindab muu hulgas kättetoimetamise tõenäosust. Skaalal 0-100 hinnatakse mainet peamiselt selle järgi, kui paljud adressaadid on need kirjad juba rämpspostiks klassifitseerinud. Kui e-posti aadressi ei saa kätte, mõjutab see samuti negatiivselt mainet. Kui saatja saadab posti nn rämpsposti lõksu (need on spetsiaalsed postiaadressid, mis on rämpsposti lõksuks), langeb ka saatja skoor. Kui see on üsna madal, ei pruugi posti kätte toimetada. Näiteks tagab saatja punktisumma üle 80 punkti, et saadetised jõuavad vähemalt 85 protsendini adressaatidest. Lisaks sellele kasutatakse maine määramiseks halli nimekirja ja drosseldamist. Drosseldamist kasutatakse selleks, et piirata ühe saatja poolt iga päev või mõne muu kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul saadetud e-kirjade arvu. Kui piirmäära ületatakse, suureneb oht, et saatja liigitatakse spammeriks. Saate sisu võib samuti mängida rolli saadetise kättetoimetatavuse puhul. Kui serveri poolne kontroll on positiivne, siis on post kätte toimetatud ja klient saab selle kätte.
