Paljud poeettevõtjad, internetikauplejad ja eraisikud ei ole teadlikud internetipresentatsiooni käsitlevate õigusnormide reguleerimisalast. Õigusnormide mittetäitmine võib kaasa tuua mitmesuguseid õiguslikke tagajärgi, näiteks hoiatusi, ettekirjutusi ja kahju hüvitamist. Anname teile lühiülevaate kaupluste käitajate ja internetipresentatsioonide omanike tüüpilistest kohustustest ja õigustest. Tõenäoliselt kõige olulisemad regulatsioonid pärinevad jäljendi ja autoriõiguse valdkondadest, mida nimetatakse ka hoiatuskultuuri klassikuteks.
Veebimajutus ja õiguskindlus
Veebimajutuse puhul antakse kliendile salvestusruumi veebiserveris. Sellele on võimalik ligi pääseda erinevate juurdepääsude kaudu, näiteks FTP kodulehtede kaudu, WordPress ja muu taoline ning avaldab selle sisu Internetis. Veebimajutaja praktiliselt rendib oma andmeinfrastruktuuri - kuid see ei pane teda vastutama veebisaitide õigusliku turvalisuse eest. Iga veebisaidi või blogi operaatorile kehtivad mitmesugused kohustused ja ta peab tagama, et ta järgib õigusnorme.
Kohustus esitada mastitüüp
Kui palkate veebimajutuse, saate domeeni, salvestusruumi ja palju muud. Enne üleslaadimist Veebileht Jälje avaldamisel tuleb olla ettevaatlik. Saksamaal on kehtestatud jäljendamiskohustus, s.t jäljendi loomine on kohustuslik. Neid, kes seda ei täida, võib teatud tingimustel hoiatada, mille tulemuseks võib olla mitmesaja euro suurune trahv. Kõige olulisemad eeskirjad, mis puudutavad kohustust esitada jäljend, on sätestatud telemeediaseaduse (TMG) §-s 5 ja ringhäälinguseaduse (RStV) §-s 55. Jälgimiskohustuse taustaks on see, et surfajad või Interneti-kasutajad peaksid saama kasu minimaalsest läbipaistvusest ja teabesisust. Juhul, kui on vaja esitada süüdistus või tekib vaidlus, peaks jäljend võimaldama tuvastada, milline isik, isikute rühm või juriidiline isik seisab internetipositsiooni taga. Õigusaktid teevad siiski erandeid: Puhtalt isiklike või perekondlike veebisaitide suhtes ei kehti teatud tingimustel jäljendamiskohustus. Jälge ei pea looma individuaalselt. Enamikul juhtudel piisab jäljendi malli kasutamisest, kuhu on sisestatud veebilehe operaatori isikuandmed.
Hoiatused ebaõige jäljendi tõttu
Igaüks, kellel on vale jäljend, riskib hoiatuse saamisega. Seetõttu peaksite hoolikalt kaaluma, millist sisu peab jäljend sisaldama ja milline sisu on ebaseaduslik. Muide: Teil on vaja ka jäljendit, kui te olete Facebook tegutsevad kaubanduslikel fännilehtedel. 2013. aasta otsuses pidas OLG Düsseldorf ebapiisavaks, et jäljend on lisatud "Info" alla. See peaks olema Facebooki lehel alati äratuntav. Sõltumata sellest, kas tegemist on Facebooki lehe, veebipoe või tavalise veebisaidiga: jäljend peab olema alati nähtav. See ei peaks olema mitte ainult avalehel, vaid igal alamleheküljel. Telemediaseadus sätestab, et Impressum on kohustuslik iga ettevõtte ja kaubandusliku internetipositsiooni puhul. Businesslike võib olla ka mitteäriline internetipakkumine. Kui soovite olla kindel, peaksite lisama trükise. See ei saa midagi halba teha - kuid kahtluse korral võib see teid hoiatuste eest kaitsta.
Autoriõigust käsitlevad eeskirjad Internetis
Internet ei ole õiguslik vaakum. Tootetekstid ja tootepildid on tavaliselt kaitstud ja neid ei tohiks muudel põhjustel hooletult kopeerida. Otsingumootorid tunnevad ära, kas tekstid ja pildid on mitu korda olemas või on nad unikaalse sisuga. Kopeeritud sisuga veebisaite alandatakse otsingumootorite edetabelis, mistõttu tuleks rõhku panna individuaalse sisu loomisele. Tootepildid on alati kaitstud - olenemata sellest, kas need on kunstiliselt väärtuslikud või mitte. Need, kes võtavad pilte oma konkurentidelt, võivad oodata suuri trahve. Varem on tootetootjad sageli hoiatanud jaemüüjaid, kes on tootepilte ilma loata üle võtnud. Need, kes võtavad tootepilte üle, võivad oodata hoiatuskulusid ja litsentsitasu maksmist, mis on tavaliselt tublisti üle 100 euro kasutatud pildi kohta. Toote tekstid ei ole tavaliselt kaitstud. Kaitse on olemas ainult siis, kui ei ole üle võetud üksnes tehnilisi andmeid või tootja spetsifikatsioone, vaid kui on olemas originaalne loominguline sisu. See on nii näiteks siis, kui on olemas ostusoovitused või tootetestid. See sõltub alati sellest, kas tekstil on suur individuaalsus. See tuleb kindlaks määrata igal üksikjuhul eraldi. Ajakirjade ja ajaleheartiklite puhul on see individuaalsus alati antud. Põhimõtteliselt võivad teoseid kasutada või kasutada ainult need, kes on need loonud või kellel on nende kasutamiseks litsents. Vastavalt UrhG (autoriõiguse seadus) § 15 hõlmavad need õigused eelkõige näitamisõigust, levitamisõigust, reprodutseerimisõigust, loengute pidamise õigust jms. Veebilehtede ja veebipoodide käitajad peaksid hoolikalt kaaluma, kas nad soovivad riskida hoiatusteatega või kahjunõuetega. Ideaalis peaks kogu sisu olema kasutaja enda loodud. Need, kes vajavad suuremaid koguseid pilte või teksti, võivad need tellida väljastpoolt ja luua sel viisil õiguslikult turvalise keskkonna.
