Siin selgitame kõige sagedamini esitatavaid küsimusi IP-aadresside kohta ja näitame, kuidas oma IP-aadressi välja selgitada.
Mis on IP-aadress ja milleks seda kasutatakse?
IP-aadress on individuaalne numbrikombinatsioon. Sarnaselt sellele, kuidas iga telefon vajab telefoninumbrit ja iga maja vajab tänava aadressi, vajab ka iga arvuti unikaalset identifitseerimisnumbrit. Niipea, kui ühendus Internet igale seadmele määratakse IP-aadress. Tänu IP-aadressile saab iga seadme tuvastada ja temaga ühendust võtta. Nutitelefonidele, tahvelarvutitele ja muudele seadmetele, mis ühenduvad internetti, antakse samuti IP-aadress. Lühend IP tähendab "Internet Protocol", see võrgustandard on midagi sellist nagu arvutite rahvusvaheline keelekasutus.
Kuidas on IP-aadress üles ehitatud?
Kõik IP-aadressid järgida ühtset mustrit. Praegu on kaks standardit, IPv4 ja IPv6. IPv4-standardi kohased aadressid koosnevad neljast numbrist vahemikus 0 kuni 255 ja on maksimaalselt 12 numbrit. Näide: "81.9.255.72". Numbrid on üksteisest eraldatud punktiga. Kuna IPv4-süsteemiga on võimalik moodustada vaid piiratud arv kombinatsioone, hakatakse IP-aadresse üha enam moodustama uue IPv6-standardi järgi. Uue formaadi aadressid koosnevad kaheksast täheplokist, mis on eraldatud koolonitega ja sisaldavad nii tähti kui ka numbreid. Beispiel: „2001:0db3:85a8:0000:0000:8a2e:0370:7334“. Kui IPv6-standardi IP-aadressis on palju nulle, võib need asendada täiendava kooloniga.
Kuidas saate teada oma IP-aadressi?
Saate oma IP-aadressi internetis kiiresti välja selgitada. Sellised veebisaidid nagu "http://fssecure.t-online.de/service/ip/" või "eigene-IP.de" näitavad seda sekundite jooksul. Enamasti on seadmel ka teine IP-aadress, mis on tema enda koduse võrgu IP-aadress. Need siseaadressid algavad tavaliselt numbriga "192" ja neid saab lugeda otse arvutis, kasutades käsku "ipconfig" (Windows 7 ja 10).
Mida näitab IP-aadress kasutaja kohta?
IP-aadress näitab, kus kasutaja asub ja millist internetiteenuse pakkujat ta kasutab. Seega võib eeldada, et kliendi Telekommunikatsioon on IP-aadress, mis algab numbriga 212, 81 või 91. Asukoht määratakse kindlaks nn sissehelistussõlme kaudu. Reeglina on see maksimaalselt mõne kilomeetri kaugusel, linnapiirkondades lähemal. See tähendab, et geograafiline asukoht on suhteliselt täpne.
Lisaks saavad Interneti-teenuse pakkujad täpselt jälgida iga kliendi andmevoolu ja näha, mida võrgus otsitakse, milliseid veebisaite külastatakse või milliseid faile alla laaditakse. Vastavalt kehtivatele õigusaktidele on Interneti-teenuse pakkujad siiski kohustatud kustutama kõik ajalooandmed pärast internetiseansi lõppu. Samuti võib teavet selle kohta, milline IP-aadress millisele kliendile kuulub, säilitada maksimaalselt seitse päeva. Selle aja jooksul võib saada kohtumääruse, et määrata kindlaks asjaomase kasutaja elukoha aadress ja kontaktandmed. Kuid ainult põhjendatud kahtluse korral, näiteks kui autoriõigusega kaitstud materjali jagatakse failijagamissaidi kaudu või lastepornot laaditakse alla. Üldiselt säilitab klient oma IP-aadressi ainult internetisessiooni ajaks; järgmisel sisselülitamisel antakse talle uus IP-aadress. Seega muutub IP-aadress pidevalt, see määratakse dünaamiliselt Interneti-teenuse pakkuja poolt.
Kas saate oma IP-aadressi varjata?
Oma IP-aadressi ei ole võimalik täielikult varjata. Siiski on olemas programmid nagu JAP või Tor, mida saab kasutada oma Interneti-tegevuse varjamiseks. Selliste teenuste kasutamine võib siiski aeglustada Interneti-ühenduse kiirust.
