Digitaalne valuuta Bitcoin loodi 2009. aastal finantskriisi järel. Valuutat saab üle kanda peer-to-peer süsteemide kaudu ning ettevõtjad ja börsid vahetavad seda tavapäraste valuutade vastu. Üks Rootsi ärimees soovis sellist süsteemi luua ja põhjustas vaidluse Rootsi vastutava komisjoni ja Rootsi maksuameti vahel. Küsimust ei suudetud lahendada Rootsi kõrgeimas halduskohtus ja seetõttu suunati see Euroopa Kohtusse. Viimane otsustas, et Bitcoini valuuta vahetamine on jätkuvalt vabastatud Käibemaks on vabastatud.
Bitcoinide maksuvaba vahetamine
Tavapäraste valuutade vahetamine virtuaalvaluutaks "Bitcoin" jääb maksuvabaks. Selle otsuse tegi Euroopa Kohus Luxembourgis 15. oktoobril 2015. Termin "Bitcoin" pärineb inglise keelest ja tähendab "binaarset numbrimünti". Bitcoinid on osa ülemaailmselt kättesaadavast maksesüsteemist ja kujutavad endast rahaühikut. Makseid töödeldakse peer-to-peer-meetodil, st mitmest arvutist koosneva võrgu kaudu. Seetõttu puudub vajadus keskse arvelduskontori järele, nagu tavapanganduse puhul. Bitcoini varasid hoitakse digitaalsetes "rahakottides". Bitcoinide turuväärtus tuleneb pakkumise ja nõudluse vahelisest suhtest ning ei ole seotud riiklike valuutasüsteemide või vahetuskurssidega. Virtuaalne valuuta Bitcoin kirjeldati esimest korda 2008. aastal ja avaldati veidi hiljem. Selleks jagati tarkvara, mida osalejad saavad tasuta kasutada. Tarkvara haldab detsentraliseeritud andmebaase, kuhu kõik tehingud salvestatakse. Bitcoini süsteemi peamine eelis on selle geograafiline vabadus, st et peale internetiühenduse kättesaadavuse ei ole muid piiranguid.
Euroopa Kohtu otsus
Luksemburgi Euroopa Kohus otsustas oma 15. oktoobri 2015. aasta otsuses, et bitcoinide vahetamine tavapäraste valuutade vastu on jätkuvalt maksuvaba. Bitcoins on tavapärane Maksevahendid ja ka juriidilisest vaatepunktist vaadeldav. Euroopa kõrgeim kohus viitas oma otsuses Rootsis toimunud juhtumile. Seal soovis üks kasutaja rakendada ärimudelit, kus bitcoinid vahetatakse tavaliste valuutade vastu või tavalised valuutad bitcoinide vastu. Seetõttu küsis ta Rootsi komisjonilt, kas ta peab oma teenuste eest käibemaksu maksma. Rootsi komisjon teatas talle, et põhimõtteliselt ei pea vahetuse eest käibemaksu maksma. Maksuhaldur oli teisel seisukohal ja esitas hagi Rootsi kõrgemasse halduskohtusse. Rootsi kõrgeim halduskohus saatis asja Euroopa Kohtusse ja palus otsust. Range kohtlemise taustaks on bitcoinide omadused. USA uuringus märgitakse, et kurjategijad maksavad eriti meelsasti bitcoinidega ja et seda maksesüsteemi kasutatakse sageli rahapesuks. Bitcoine peetakse üldiselt vastuoluliseks, sest nende aluseks olevad hinnad kujunevad pakkumise ja nõudluse alusel ning võivad suurel määral kõikuda. Euroopa Kohus on oma otsuses (Ref. C - 264/14) sedastanud, et bitcoin'e tuleb käsitleda kui siseriiklikku valuutat ja seega on need käibemaksust vabastatud. Peamine argument on see, et bitcoinid on traditsiooniline maksevahend. Bitcoini valuuta enda jaoks on see otsus kindlasti kasulik: süsteem on ametlikult tunnustatud ja jätkab populaarsuse kasvu tänu müügimaksu puudumisele. Bitcoini valuuta leiutati keset finantskriisi: Tol ajal pidi Bitcoini süsteem täiendama riiklikke rahasüsteeme ja looma uut usaldust. Turuväärtus arvutatakse keerulise protseduuri abil, mistõttu Bitcoinid sarnanevad tugevalt tavapäraste maksesüsteemidega. Kuigi Euroopa Kohus on otsustanud, et bitcoinide vahetamine on jätkuvalt käibemaksust vabastatud, tuleb valuutaspekulatsioonist saadav kasum siiski maksustada. Spekulandid on seega kohustatud deklareerima valuutaspekulatsioonist saadud tulu ja kahjumit maksustamisel.
Tagajärjed Bitcoini valuutasüsteemile
Bitcoins'i rahasüsteem saavutab tänu Euroopa Kohtu otsusele jätkuvalt tunnustust. Viimastel aastatel on virtuaalne valuuta muutunud üha populaarsemaks. Alates 2014. aasta juulist on selle vastu võtnud arvutifirma Dell. Wikimedia Foundation ja Greenpeace on bitcoinide kaudu tehtud annetusi vastu võtnud alates 2014. aastast. Lisaks pakub PayPal oma kaupmeestele võimalust võtta vastu makseid Bitcoins. Bitcoine saab kasutada kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Praegu on üle 7000 koha, kus bitcoinid on restoranides, hotellides ja muudes sarnastes kohtades aktsepteeritud maksevahendina. Internet Bitcoine kasutatakse muu hulgas hasartmängude, küberkurjategevuse ja veebipõhise striptiisi eest maksmiseks. Bitcoinide kaudu arveldatakse ka mittekaubeldavaid kaupu, lepingulisi tapmisi, narkootikume ja muid ebaseaduslikke teenuseid. Bitcoine saab vastu võtta ja edastada veebipõhiste platvormide või kohalike tarkvarasüsteemide abil. Bitcoine saab vahetada teiste valuutade, Paysafecardi ja e-valuutade vastu online-vahetuspunktides. Reeglina nõutakse tasu, mille suurus jääb 0,2 ja ühe protsendi vahele. Üksikute teenusepakkujate professionaalsus ja tõsidus on väga erinev. Bitcoinide lihtne liikuvus ja tohutute rahasummade säilitamine annavad häkkeritele tohutuid stiimuleid platvormi häkkimiseks. Seetõttu toimuvad korduvalt sissemurdmised, mille käigus kliendid kaotavad kogu oma hoiuse. Selle asjaolu tõttu reklaamivad mõned platvormid vastutusklauslit, mille kohaselt häkkinud hoiused makstakse täielikult tagasi börsioperaatori poolt. Bitcoinidega kauplemisel on alati teatud risk, et usaldusisikud või kauplemispartnerid ei käitu ausalt. Seetõttu tuleks kasutada ainult usaldusväärseid platvorme.
