Vastavalt ZDF sama palju CO2 kui kogu lennuliiklus. Borderstepi innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse instituudi uuringu kohaselt võivad heitkogused järgmise kümne aasta jooksul kahekordistuda. Seetõttu otsivad ettevõtted üha enam kliimasõbralikumaid viise, kuidas tegutseda oma Andmekeskused.
Üks näide selle kohta on Windcloud, ettevõte, mis ehitab CO2-positiivset Andmekeskus tegutseb. Vastavalt FAZ on Server ja andmekeskuse jahutus on 98 protsendi ulatuses toodetud elektriga, mis pärineb Põhjamere avamere tuuleparkidest. Ülejäänud elektrienergia moodustab gaas ja päikeseenergia.
Tuulepilv eemaldab CO2 atmosfäärist
Andmekeskus on CO2-positiivne tänu serverite kohal asuvatele kasvuhoonetele, kus kasvatatakse mikrovetikaid. Talvel saavutatakse vajalikud 34 kraadi Celsiuse järgi serveritest saadava jäätmesoojuse abil; suvel tagab jahutussüsteemi õhuvool, et temperatuur ei ole otsese päikesevalguse käes liiga kõrge.
Vetikad korjab üks või kaks korda nädalas ettevõte Novagreen, mis töötleb neid ja müüb neid toiduainetööstusele toidulisandite koostisosana.
Alternatiiv kaugküttele
Teised andmekeskused müüvad oma jäätmesoojust sageli kütteenergiana. See on siiski võimalik ainult piirkondades, kus on väljaarendatud kaugküttevõrk. Lisaks on võimalik serverikomponentide keerukas vesijahutus, mida kasutatakse peaaegu ainult väga suurtes andmekeskustes. Paljudes andmekeskustes "haihtub" väärtuslik kütteenergia seetõttu kasutamata keskkonda.
Windcloudi kontseptsiooni teine eelis on see, et energiat saab kasutada aastaringselt, samas kui kaugküttevõrku juhitava jäätmesoojuse puhul on kasutusaeg vaid mõned kuud aastas. Puudused, mis suurendavad Windcloudi vetikafarmi projekti kulusid, on vajadus täiendavate UV-valgusallikate järele talvel ning kasvuhoonete täiendav hooldus ja ruumivajadus.
Teostatavusuuring 30 serverikapiga
Windcloudi sõnul on Enge-Sande'i suhteliselt väike andmekeskus, kus on vaid 30 serverikappi, peamiselt kontseptsiooni teostatavusuuringuks. Koos Dell EMC-ga kavatsetakse seda ideed nüüd tööstuslikus mahus laiendada.
Selleks on kavas ehitada Põhja-Friisimaal Bramstedtlundis veel üks andmekeskus, mille energiatarve on 1 megavatti. Pideval kasutamisel vajaks andmekeskus seega 8760 megavatt-tundi aastas.
