no-domain Domeen

.no kirjeldab Skandinaavia riigi Norra riigipõhist domeenilaiendit.

Norra domeenilaiend, mida nimetatakse ka tippdomeeniks (TLD), on eksisteerinud alates 1983. aastast ja seda haldas kuni 1987. aastani Norra Kommunikatsiooniettevõte. Alates 17. märtsist 1987 vastutab Norra domeenide registreerimise ja haldamise eest Norra ettevõte UNINETT NORID AS.
Riigihankelepinguid väljaandev asutus Norid on tuntud selle poolest, et kustutab järjekindlalt oma andmebaasist ettevõtete aadressid, mida enam ei eksisteeri, ja teeb need seega huvitatud isikutele uuesti kättesaadavaks.

Valdkond koosneb üldiselt kolmest osast:
- Kolmanda taseme domeen,
- teise tasandi domeen ja
- rusikatasandi valdkond.

Esimese taseme domeeni kasutatakse riigi, organisatsiooni või Interneti-aadressi otstarbe tuvastamiseks. Antud juhul tähistab .no Norra riigispetsiifilist tippdomeeni (ccTLD).
Seega on mõistlik kasutada seda domeenilaiendit eelkõige Norraga seotud juhtumite puhul.

Kuni 2014. aastani said domeeni endale taotleda ainult ettevõtted ja muud organisatsioonid. Alates 2014. aasta juulist on aga ka eraisikutel lubatud saada domeenilõpuga .no. Organisatsioonid võivad omada kuni 100 erinevat .no lõpuga domeeninime. Eraisikud seevastu võivad omada ainult 5 domeeninime. Eraisikud võivad seevastu omada ainult kuni 5.

1995. aastaks ületas registreeritud domeenide arv Norras 1000 piiri. Tänase seisuga on juba 801497 registreeritud domeeni laiendiga .no.

Teatud domeenilaiendeid on pikka aega käsitletud SEO-de salajase vihjena. Tegelikult ei mõjuta TDL otseselt veebisaidi järjestust. Geotargetinguga seoses annavad riigipõhised TDLid Google'ile siiski olulist teavet. Seega on Norras domeenilaiendiga .no parem kui sama nimega domeen mis tahes muu laiendiga.

Seetõttu on mõistlik enne domeeni ostmist mõelda, kus sihtrühm elab. Kui sihtrühm asub peamiselt Skandinaavias, siis on teil rohkem edu, kui kasutate Norra laiendust. Kui te aga soovite jõuda rahvusvahelise publikuni, siis peaksite valima sellise laiendiga nagu .com.